Ns xd

[Roberta Wilkinson]

Väljas valitses juba pimedus, elu hakkas siin koolimajas juba käima. Ka Roberta oli liikvel. Ta oli raamatut lugenud, aga sellest sai neidisel ka villand. Ja ta otsustas siis jalutama minna. Väljas oli tõesti pime, ainsateks valgusallikateks oli siin väljas täiskuu ja tähed, tänavalaternad ei andnud ka eriti valgust. Nii ta siis kõndis rahulikult keset parki.

OT: Stacy

[Stacy Rae Mednick]

Stacy oli mõnda aega tagasi ärganud ja olles sööklas pisut einestanud ning endale sealt tassikese kohvi kaasa haaranud, tegi ta väikese kõrvalpõike oma tuppa, tõmmates seal jalga oma mustad ogadega nahksaapad ning haarates nagist oma umbes sama värvi nahktagi ja pika ning pehme helepruuni salli. Ei läinud kaua, kui ta koolimaja raskete uste vahelt välja öiselt karge õhu kätte astus, suundudes otsejoones pargi poole, ise samal ajal oma nahktagi lukku eest kinni tõmmates ning salli mugavalt ümber kaela kerides. Parki jõudnud, aeglustas neidis sammu, aeglaselt mööda läbi pargi looklevat kitsast jalgrajakest edasi jalutades ning aeg-ajalt oma kohvi rüübates. Öiselt karge õhk ja väike kofeiinilaks tassikese kohvi näol - mis oleks ta veel paremini üles äratada võinud?

[Roberta Wilkinson]

Roberta kõndis edasi, nina enamus ajast maas ning omas mullis täielikult. Ta ei pannud hetkel midagi tähele eriti. Omaette ümises ta mingit random viisi kah.

[Stacy Rae Mednick]

Stacy oli vahepeal samuti üsna mõttesse vajunud, aeg-ajalt mõtlikult ka oma kohvist lonkse võttes, kui järsku kandus tema kõrvu kellegi vaikne ümisemine, mis ta tema mõttemaailmast välja, tagasi reaalsusesse kiskus. Olles enda ümber mõne hetke otsivalt ringi vaadanud ja selle tulemusena eemal oma koolikaaslast, Robertat, silmanud, seadis neidis sammud sõbranna poole, huuled põgusaks naeratuseks kaardunud. "Roberta, hei," tervitas ta tüdrukut.

[Roberta Wilkinson]

Stacy häält kuuldes tuli temagi kohe maapeale tagasi. Tõstis pilgu teda tervitanud neidise poole, naeratus tuli ka talle kohe näkku kui ta avastas Stacy enda eest "oi tere ja."

[Stacy Rae Mednick]

"Noh, vaheajalt tagasi?" oletas Stacy. "Kuidas läks? Koolist välja ka jõudsid?" Neidis rüüpas lonkshaaval oma endiselt kuuma kohvi, samal ajal üle pihkude vahele surutud tassi ääre sõbrannale otsa vaadates.

[Roberta Wilkinson]

"Oi kui palju küsimusi" vastas Robby lõbusalt. "aga eem ja, nagu näha, hästi nagu ikka läks ja koju jõudsin ka" Vastas siis neidis kõikidele küsimustele lühidalt ära. " A nüüd sinukord vastata nendele samadele küsimustele"

[Stacy Rae Mednick]

"Vabanda, lihtsalt anna märku, kui ma nendega liiga hoogu lähen," sõnas Stacy vabandavalt. "Noh..." vajus neidis hetkeks mõttesse. "Ma viibisin enamuse ajast koolis ning mõned korrad sattusin isegi Tulsasse, aga mitte kuigi pikaks ajaks. Oma perekonnaga veetsin ma küll väga vähe aega, aga ehk andiski see mulle võimaluse rohkem aega iseendale keskenduda ja paremini välja puhata."

[Roberta Wilkinson]

"Eiei ega neid nüüd niipalju ka ei olnud" lausus Robby muiates. Ta naeratas neidise jutu peale. "Kas sa tahtsid kooli ka jälle tulla?"

[Stacy Rae Mednick]

"Sa mõtled tundidesse ja nii?" oletas Stacy. Muidu oli ta ju suurema osa vaheajast koolis veetnud. "Ma ei teagi, päris mõnus oli vahelduseks kaua magada ja mitte koolitöödega oma pead vaevata. Aga eks nii pikad vaheajad teevad mind koolitundide suhtes ikka natuke vastuvõtlikumaks." Neidis vaikis hetkeks ning lisas siis kibedalt muiates: "Et ma neist siis õppeaasta jooksul uuesti ära jõuaksin tüdineda."

[Roberta Wilkinson]

Roberta naeris õrnalt. "nojah...nendest tüdineb kiirelt ära" Vastas tema siis.

[Stacy Rae Mednick]

"Seda muidugi," ei jäänud Stacy'l muud üle, kui Robertaga nõustuda. "Küllap see on lihtsalt vahelduse mõttes nii." Neidis võttis järjekordse lonksu oma kohvist, enne kui kerge muige saatel uuris: "Oled sa juba oma tunniplaani ka vaadanud ja valmis mõelnud, millised tunnid neist poppi tegemiseks piisavalt igavad tunduvad olevat?"

[Roberta Wilkinson]

"vaevalt et ma väga poppi siin tegema hakkan" lausus Roberta muiates, kohusetundlik neiu ikkagi ju. Noh, eks vahel ikka juhtub, et väike popitegemise tund tuleb sisse aga seda vägaväga harva. "Aga ei, tunniplaani ma veel ei tea"

[Stacy Rae Mednick]

"Noh, siis on veel võimalus, et sa oma tunniplaani nähes ümber mõtled," arvas Stacy ning muigas põgusalt. Neidis ohkas, kuid manas siis taas esile õrna naeratuse ning lausus: "Ma usun, et niipea kui ma oma tunniplaani näen, tahan ma vaheaega tagasi."

[Roberta Wilkinson]

"miski pole võimatu" Lausus siis Roberta kerge muigega lihtsalt.

[Stacy Rae Mednick]

"No näed," vastas Stacy muiates. Siis ju veel lootust oli, et ta ei peagi üksi poppi tegema. "Ma usun, et oma tunniplaani nähes sa taipad, et see kooliaasta ilma ühtegi korda poppi tegemata üle elada on siiski kaunis võimatu."

[Sponsored content]