Re: 1. Ratsutamise tund

[Solomon Pierce]

Solomon jälgis kuidas Alenal hobuse tähelepanu võitmine õnnestus. "Väga tubli!" lausus ta ning naeratas õpilasele. "Niisiis nüüd lähme ratsutama.." ütles Solomon lõbusalt. Ta patsutas oma hobusele, kel nimeks Herakles, paar korda kaelale, saduldas hobu ning kiiver käes ronis mees oma lemmikloomale selga. Nüüd tõi ta nähtavale laia naeratuse.

Solomon jälgis huviga oma õpilasi. "Tundub, et mõned teist saavad päris hästi juba hobustega läbi, kes teist ennem seda tundi hobuse seljas ratsutanud on?" päris Solomon ning jäi õpilaste vastuseid ootama.

[Alena Dawson]

Alena naeratas, kui teda kiideti ning hetkeks pööras ta oma pilgu hobuselt. Järgmisel hetkel neiu võpatas, kuna hobune oli oma koonuga talle väga lähedale tulnud, puudutades tema põske. See oli ootamatu, kuid Lena kogus ennast jälle ning silitas uuesti looma lakka. "Mina...," lausus Alena õpetaja küsimusele vastuseks enne, kui ta järele jõudis mõelda.

[Cecilie Adamson]

Cecilie kuulas õpetajat aga samal ajal mõtles ka veel oma hobusele nime. Cecilie ei vastanud õpetaja küsimusele midagi kuna tema vastus oleks olnud, et ei ole. "Sina saad meil Ceccy'ks," pomises siis CeCe oma hobusele. Muud nime talle pähe ei tulnud.

[Athanasia MacKenzie]

Athanasia naeratas ratsutamise jutu peale, see sobis talle. "Mina olen..." lausus neiu ja silitas oma hobuse lakka. "Kunagi ammu." lisas ta juurde, kuna see oli tõsi.

[Christian Shay]

''Olen.'' vastas ka Chris õpetaja küsimusele ja ronis ka enda lemmikloomale selga. Ma oletan, et ta pani ka need sadulad ja värgid talle külge ja endale pani kiivri pähe.

[Solomon Pierce]

"Nii, et enamus on teist hobustega ennem kokku puutunud - See on hea" lausus Solomon. Nähes, et Christian juba sadulasse ronis tõi õpetaja näole kergelt üllatunud ilme. "Nii hakame siis pihta...võtke sellest julgest poisist eeskuju ja ronige sadulasse, siit saate endale sadulad ja kiivrid ja üritakge oma lemmikule selga ronida. Pidage meeles neid samut õpetussõnu - niikaua kuni hobune ei tunne end lõksus olevat, ta ei ründa. Lähenege neile lihtsalt nagu julge ja sõbralik peremees - nagu Christian, tubli töö, poisu." kiitis Solomon ning vaatas poisi poole. Ta lootisk, et õpilased on ettevõtlikud ning kiire taibuga. "Isegi kui te kardate, võtke julgus kokku ja te saate sellega hakkama uskuge mind." innustas Solomon oma õpilasi. "Ma demonstreerin igaksjuhuks korra.." lausus õppejõud ning ronis mängleva kergusega oma hobule selga. "Harjutamine teeb meistriks. Ärge kartke kui esimene kord välja ei tule... aga ärge arvake, et ei tule.. Ma usun, et tuleb - Te olete kõik võimekamad kui tavainimesed. See ei tohiks väga raske olla." rääkis Solomon. Solomonile meeldis oma kõnega õpilasi innustada. Ta lootis, et see vähemalt tal välja ka kukkus ja, et nüüd leiavad õpilased endas julguse ja ronivad oma lemmikute selga.

[Athanasia MacKenzie]

Athanasia pani oma hobusele vaevata sadula selga ja hüppas talle selga. Kuna lahter oli lahti astus hobune sealt välja. Neiu kõikus veidi kohmakalt sadulas, enne kui tasakaalu kätte sai ja hobuse liikuma sai. Athanasia naeris kui ta ratsu traavi proovis ja lõpuks seisma jäi.

[Christian Shay]

Kui Christian'it kiideti, naeratas ta laialt ja vaatas teistele õpilastele ka otsa. Ta oli uhke enda üle nüüd, aga eks ta vaatas nüüd õpetajale küsivalt otsa ''Kuhu me sõidame?'' küsis Chris, sest seda õpetaja veel öelnud ei olnud.

[Cecilie Adamson]

Cecilie siis sadulas oma hobuse ilma suurema vaevata ära ning see järel ronis ta hobuse selga ka ilma suurema vaevata jällegi. Ta ainult muigas korraks omaette.

[Alena Dawson]

Alena saduldas oma hobuse ning kuna ta oli seda varem teinud, ei võtnud tal see kuigi kaua aega. Samas oli ta ikkagi võõra hobusega tegelemise pärast ärevil ning ta kartis loomaga sõitma minna. Natukese aja pärast avastas neiu, et kõik teised olid juba oma hobuste seljas ning ta ei tahtnud olla see, kelle järele oodatakse. Ja kuigi ta endiselt kartis, oli õpetaja kõne piisavalt innustav, et Alena ka hetke pärast oma hobuse selga ronis. Ta võttis veidi värisevate kätega rakmetest kinni ning hoidis neid tugevalt enda käes, vaatas kerge kulmukortsutusega enda ette, püüdes keskenduda. Mitte mingil juhul ei tahtnud ta sealt ülevalt alla kukkuda.

[Solomon Pierce]

"Nägite kõik said hakkama.. Väga vinge.," kiitis Solomon lõbusalt oma õpilasi. "Niisiis tänane tund oli mul mõeldud enamasti selleks, et te oma hobusega korralikult sõbruneksite."alustas õppejõud. "Tänase tunni lõpetuseks võtame ette väikse retke, mis ei ole mitte kerge. Nii, et kui te terve retke sadulas püsite ja hobune teid ustavalt tagasi veab, siis tähendab see, et olete tema usalduse võitnud.." rääkis Solomon ning pöördus siis hobusega majesteetlikult teisse suunda.

"Ja kui ta teid maha raputab, siis olgu teil pehme maandumine.." lisas Solomon korra tagasi vaadates irooniliselt. Siiski ei uskunud õpetaja, et hobused oma uued omanikud seljast viskavad. Esiteks olid hobused enne kooli toomist päris hästi treenitud ja teiseks retk ei olnud tegelikult üldsegi raske. Solomon tahtis vaid näha kuidas õpilased hobuste eest hoolitsevad ja neid innustavad ja julgustavad sellel retkel, kus nad sõltuvad just paljukesti nendest. Samas tahtis ka Solomon retke tulemusega näidata, et kõik jäid sadulasse ning see tähendab, et kõik võivad oma hobust nüüd usaldada.

"Järgnege mulle.." sõnas Solomon ning hakkas väikse kõnniga ees minema. Ta ei tahtnud veel galoppi sammus ega traavies minna, sest kartis, et kõigil ei ole veel tehnika selge. Galopp ja Traavimine olid alles hilisemad teemad mida ta kavatses oma õpilastele õpetada.

[Christian Shay]

Chris järgnes õpetajale, andes ka hobusele märku, et hobune rahulikult hakkaks järgi minema. Chris oli laia naeratusega hobuse seljas ja oli rõõmus, et hobune veel teda enda seljast maha ei olnud visanud.

[Alena Dawson]

Need õpetaja sõnad nüüd küll julgustavad polnud ning Lena lihtsalt jõllitas uskumatult õpetajat ja siis teisi, kui osad liikuma hakkasid. Raske retk? Pehme maandumine? Päriselt? Lena oli ennast täna hobuse selga istudes ületanud, kuid nüüd kadus küll viimnegi julgus temast. Ta lihtsalt istus seal seisva hobuse seljas ja raputas kergelt pead, hoides rakmetest kõvasti kinni, juhuks kui hobune oleks juhuslikult liikuma hakanud. Seda viimast üritas ta küll ära hoida, kui vähegi võimalik.

[Athanasia MacKenzie]

Athanasia hobune otsustas siis ohjad üle võtta ja kõndis ühe valge hobuse kõrvale tervitades teda hirnudes. Ja muidugi keeldus liikumast, kui Atha seda üritas. Neiu kehitas õlgu ja vaatas sellele poisile otsa, kes valge hobuse otsas istus. "Nad on vist sõbrad." lausus Athanasia ja tegi viimase katse Alatea teise hobuse juurest eemale saada, ilma mingi tulemuseta. "Ma olen Athanasia." tutvustas neiu ennast kutile. Ilmselgelt ta hobune ei kavatsenud lähimal ajal muud teha, kui valge hobuse kõrval olla. "Ja see kangekaelne on Alatea" tutvustas neiu oma hobuse peale osutades.

[Christian Shay]

Chris vaatas tüdruku poole, kes teda tervitas ''Ma olen Christian.'' ütles Chris laia naeratusega ''Ta ei taha minu hobuse juurest ära minna.'' sõnas Chris kulmu kortsutades ja vaatas Athanasia hobust ''See on Hazza.'' näitas Chris enda hobuse peale.

[Athanasia MacKenzie]

"Emm jah, ta on päris jäärapäine." lausus Athanasia ja põrnitses oma hobust. Ta oli suht kindel, et too irvitas, aga liikuda ta ei kavatsenudki. "Miks Hazza?" küsis neiu kuti hobust vaadates. "Tüdruk, ma oletan?" küsis Atha. Valge seostus tal kuidagi tüdrukuga.

[Christian Shay]

Chris noogutas ''Minu arust ka.'' see oli selle jäärapäise värgi kohta ''Hazza ... no mu parima sõbra nimi oli Harry, aga teda kutsuti Hazza'ks.'' Harry oli surnud nüüd. Chris vaatas enda ette sellise kurva pilguga ''Ma arvan küll, et ta on tüdruk.'' ütles Chris mõtliku pilguga.

[Athanasia MacKenzie]

"Lollakas." lausus Atha hellitavalt oma hobusele, kui too püüdis Hazzat müksata. "Jah, ta ilmselgelt ei kavatse kuhugi minna." raputas Athanasia kahetsevalt pead. Ta kiikas tagasi lahtri poole, kus rippusid kannused ja pöördus ruttu eemale, vihane enda üle, et ta üldse selle peale mõtles. "Nojah, ma polegi sind varem kusagil kohanud." lausus neiu üllatunult.

[Christian Shay]

''Alatea'le meeldib Hazza.'' sõnas Christian kavala tooniga, kergitades enda kulme üles ja alla. Chris vaatas Athanasia poole ''Ma sind ka mitte.'' ütles Chris naeratades.

[Athanasia MacKenzie]

"Nad näevad välja nagu parimad sõbrad." lausus Athanasia naeratades. Temagi muigas veidi kuti nalja üle. "Päris armas isegi, kui ma ainult suudaks oma hobust valitseda." märkis neiu veidi nukralt. "Kas sa oled juba ammu siin. Koolis nagu." küsis Atha kutilt. Võibolla polnud ta lihtsalt Christiani tähele pannud.

[Christian Shay]

''Minu arust ka.'' ütles Chris hobuseid naeratades vaadates. ''Õnneks ma oskan teda valitseda.'' sõnas Chris kerge eputava tooniga ''Ei ole. Ma tulin siia mingi paar nädalat tagasi alles.'' vastas Chris Ath'i küsimusele.

[Athanasia MacKenzie]

"Nojah, eks sul on siis taltsam hobune." vastas Athanasia ülbe tooniga. Siis ta naeratas, et solvangut pehmendada. "Aa, no siis pole ime, et me kohtunud pole." lausus neiu kuti jutu peale ja sai Alatea juhtimise enda kätte. Nüüd sammusid hobuse kõrvuti, kuid paraja vahega, et see ei meenutaks ahistamist. "Kust sa siis tuled?" küsis neiu.

[Solomon Pierce]

Solomon sammus oma hobu seljas edasi. "Tulge, tulge.." kutsus Solomon õpilasi endale järgnema. Nähes, et Alenal on veidi julgust puudu, et hobust liikuma käsutada, otsustas Solomon midagi välja mõelda. Midagi nii originaalset talle pähe küll ei tulnud - mida ta oleks oodanud, kuid siiski üritas ta tüdrukut kuidagi julgustada. "Ära muretse kui ta su maha pillab, läheb ta tööhobuks.." lausus siis Solomon Alenale. Solomon sihtis Alena nõrka kohta. Alena tundus olevat inimene, kes ei taha kellegile halba. Nii, et Solomon eeldas, et teadmine, et kui ta maha kukkub, peab tema armas hobu minema tööd rügama hoiab teda sadulas. Solomon ei tahtnud kudagi välja lobiseda, et retk on tegelikult ülimalt lihtne. Solomon teadis, et nii ei olnud ilus õpilastele valetada, kuid siiski oli ta õpetaja, kes oli harjunud oma õpilasi veidi erinevate meetodidega õpetama, kui seda tegid teised õppejõud.

Nähes, et kahe õpilase hobused hoidsid ligistikku naeratas Solomon omaette. "Näed Herakles, Teie, Hobused, olete isegi paremad suhetekorraldajad kui meie " lausis ta naerdes oma hobusele. Nähes, et üks õpilane pole veel sadulasse roninud põõrdus ta nüüd tema poole: "Cecelieke, ole hea roni ka nüüd sadulasse, ära karda, ma näen, et sa suudad seda.." Solomon pööras pea ära. Ta tiris taskust välja mp3 ning pani oma kallid in-ear klapid pähe ja rännak jätkus. Solomon juhtis oma hobu kergele künkale. Veerand nö raskest teest sai läbitud.

[Christian Shay]

Chris'i hobune sai ise juba aru, et peaks teise hobusega vahet hoidma ''Ma tulen Iirimaalt.'' vastas Chris Atha küsimusele nii hea iiri atksendiga, kui ta sai ning naeratas siis uhkelt ja laialt naisele.

[Rosalie Kapelskär]

Rosalie tuli,pooljookstes tallide poole.,,Miks kurat ma pean alati poole tunni pealt teadma saama et pole see tund mis ma arvan et on ja alati sisse magama''mõtles Rosalie endaette ja peatus tallide juures,millegipärast ta ei näinud kedagi siin läheduses,väljaarvatud paari hobust,kellega ratsutati.Hetke pärast märkas rosalie juba teiste parve kuskil ratsutamas,,Pagan,mida ma nüüd teen''pomises ROsalie ja vaatas küsivalt ringi,kulge inimesed,kuhu õps kadus?

[Sponsored content]