Vanemate päev!

[Amelia Stark]

Täna oli siis jõudnud, kätte see päev, kus tulevad külla kõigi vanemad. Taaskord toimus üks üritus söögisaalis, mis oli õnneks jõudud ennem seda ära koristada kui vanemad siia jõudsid. Amelia väga oma vanemaid siia ei oota kuna tema vanemad pole ühelgil vanemate päeval siia tulnud.

OT: Kõik võiksid siis taas selle teemaga liituda.

[Külaline]

Ben sisenes söögisaali. Ta ootas siia enda ema, õde ja parimat sõpra. Jah, teeb nii, et ta parim sõber on ta vend. Keegi ei tohi sellest teada, eks ole.

[Külaline]

Amanda tuli ka saali, ta oli püüdnud oma poolkuud varjata, aga see polnud õnnestunud. Ta isale ei meelidnud, et tüdruk siin koolis käis, aga Amanda oli suutnud teda veenda talle vähemalt külla tulema ja ka Amanda õde ja venda kaasa võtma.

[Alena Dawson]

Alena sisenes ka peagi saali. Ta ootas külla vaid oma ema, kuna õdesid-vendi tal polnud ning isa elas neiul üldse Kreekas. Lena oli veidi närvis, kuna ta teadis, et ta emal oli raske olnud, kui teda kodus polnud. Siiski ta ootas emaga kohtumist.

[Amelia Stark]

CeCe oli juba siin, ta tuli siia kohe peale Ameliat. Ta ootas ainult oma vanaema kuna ema oli tal juba ammu surnud ja isast, ei tea ta mitte kui midagi.

Amelia loobus juba sellest ootamisest kuna ta teadis, et tal ei tule siia enam kedagi teda vaatama. Ta oli siin kuna ta oli ju siiski selle kooli ainus ülempreestrinna ja tema kohus oli olla siin. Muidu oleks ta heameelega selle vahele jätnud. Tal oli käes klaas vett, mida ta seal vaikselt jõi lonksude haaval.

[Külaline]

Andy sisenes ka siis saali. Ootas siia enda ema ja isa. Märgates Lena't, tõttas Andy tüdruku juurde.

[Külaline]

"Alicia kõndis ka sisse, talle kohe üldse ei meeldinud see päev, tal oli paha olla ja talle nagunii keegi külla tulnud, ta onu ja tädi vihkasid teda, kuna ta oli ju vampiir, jõle koletis, vähemalt nende arust. Ema ja isa olid tal ammu surnud ja. Ta läks Amelia kõrvale. "Sul keegi külla tuleb?" küsis ta.

Amanda vanemad kõndisid uksest sisse, noh, isa ja tädi. Ema oli ammu surnud. "Issi!" hüüdis Amanda ja jooksis tema juurde. Isa oli kaasa toonud ka tema venna ja õe. Amanda kallistas neid ja viis nad siis lauda istuma, et nad saaksid rahulikult rääkida.

[Amelia Stark]

"Ei usu, isegi kui veel siin koolis õpisin, siis ei käinud. Mis teha olid ka muidu kasuvanemad," ütles Amelia Aliciale vastuseks.

Cecilie aga nägi eemal oma vanaema ja seega ta kõnis tema juurde. "Granny," ütles ta naeratades ja kallistas siis oma vanaema.

[Külaline]

Alicia istus siis Amelia kõrvale."Sama siin, lükkasid mu minema, kui ma selle märgi sain." osutas Alicia oma märgile. Ta vaatas, kuidas vanemad tulema hakkasid ja ohkas, ta tahaks ka oma vanemaid näha, noh, oleks tahtnud, enne kui nad ära surid.

Amanda nuusutas õhku. "Isa, kas sa määrisid ennast küüslauguga?"Amanda tahtis häbi pärast saalist minema joosta. "Issi, see on mõtetu, vampiirid ei karda küüslauku, palun, ära tee mulle veel häbi." Amanda pani pea lauale ja lootis, et keegi seda lõhna ei tunne.

[Alena Dawson]

"Hei," lausus Lena Andy'le, kui kutt tema juurde jõudis.
Järgmisel hetkel libises Lena pilk söögisaali ukse kõrval olevale naisele, kes jõllitas ükshaaval kõiki saalisviibijaid. Kui naise pilk Alena omaga kohtus, ilmus tema huulile süüdlaslik naeratus ning ta kõndis kiiresti Lena juurde. Alena ohkas korraks ning astus oma emale vastu, et teda põgusalt kallistada. Ta tundis šerri lõhna oma ema riietel ning see pani teda kulmu kortsutama.

[Amelia Stark]

"CeCe kuidas sul siis siin läheb?" küsis siis vanaema CeCe'lt naeratades. "Suht hästi ja sul?" lausus CeCe. " Ilma sinuta on kodus nii igav," vastas vanaema Melissa naeratades. Nad rääkisid siis nüüd, mis nad on teinud see aeg, kui nad pole üksteist näinud.

Amelia vaatas siis neid kõigi vanemaid, ta sooviks väga, et ta vanemad tuleksid kas või korraks siia. Ta ju igatses neid, mis sest et nad olid kasuvanemad aga nad olid ainsad vanemad keda ta elu sees on nii kutdunud. Ta märkas eemal koos CeCe'ga oma kasuvanaema.

[Alena Dawson]

"Ooi, ja kes on see nägus noormees minu Lenake'se kõrval?" imestas Lena ema, kui oli Andy't märganud. Nagu mõni häiriv vanatädi, oleks ta hea meelega Andy't põsest näpistanud või tema riietust sättinud, kuid Lena peatas ta juba eos.
"Ema, kas sa oled joonud?" küsis Lena vägagi üllatunult.
"Klassivend? Ehk mõni vanem koolivend? Lenakene, ma olen sulle alati öelnud, ära ainult endast nooremaid vaata...," säutsus ema elavalt. Lena raputas pead, ta polnud küll oma emalt varem selliseid õpetussõnu kuulnud. Aga praegu oli see piisavalt piinlik.

[Amelia Stark]

"Kes on muidu selle kooli ülempreestrinna. Mu hea sõber andis selle eelmine aasta üle kellegile noorele neiule," tundis CeCe vanaema huvi. "Amelia Victoria Stark, tegelt kui aus olla siis ma olen seda nime varem kuulnud," ütles CeCe mõtlikult. "Ta on su tädi kasulaps. Sells tädi, kellega ma ei ole kunagi läbi saanud. Ole nii hea laps ja kutsu ta siia" ütles CeCe vanaema.

[Külaline]

"Noh, minu ema ja isa vihkavad mind, aga nüüd on nad surnud." ütles Alicia ja vaatas ka siis saalis ringi. "Ka me ei peaks ringi käima või midagi niimoodi." küsis Alicia Amelialt.


Amanda isa lülitas siis sisse oma "kurja" hääle. "Kas on siis maailmas veel suuremat kurjust, kui elajad, kes näevad välja, nagu inimesed, aga tapavad neid? Ja kuidas neid peatada? Miks just minu tütar, minu, ustava jumalalooma tütar, peab selliseks saama?" Amanda isa vaatas ringi, kõik vahtisid teda. Amanda pani pea kätele, see oli kõige jubedam päev ta elus.

[Amelia Stark]

"Pole kohustuslik aga võib," ütles Amelia ja kõndis siis Amanda isa juurde. "Kas te saaksite veidi vaiksemalt võtta. Me ei tapame esiteks inimesi, me pole selleks kohustatud. Me küll joome verd. Ainult need võivad tappa, kes on surnud ja siis üles ärganud kuidagi moodi. Me pole kohustatud inimesi tapma," lausus Amelia siis Amanda isale.

CeCe ja tema vanaema vaatasid ka siis korra selle karju poole ehk siis Amanda isa poole. Samal ajal olid tegelt ka Emi jõudnud Amelia'ni. "Amelia, kas sa saakisd korra minuga tulla?" küsis siis Cecilie Amelia'lt.

[Külaline]

"Aitäh," sosistas Amanda Ameliale ja pöördus siis isa poole, kes oli näost valgeks tõmbunud, tavaliselt ei julgenud keegi teda segada, ta oli ju koguduse juht, seega tähtis isik. "Ja kes olete veel teie, kas mõni vereimeja, või saate varsti selliseks?" võttis Amanda isa küll tooni natuke viksemaks, aga oli aru saada, et ta jälestab kõiki siin saalis.


Alicia istus siis niisama ja vaatas Amanda isa, tal oli Amandast kahju, kuna ta isa oli nagu Alicia isa oli olnud, vihkas vampiire.

[Amelia Stark]

"Mina olen selle kooli direktor selle inimeste maailma mõistes aga siin kutsutakse mind ülempreestrinnaks. Ma olen selle muutuse jah läbinud," lausus Amelia ja vaatas siis CeCe poole. "Cecilie, kohe tulen," ütles ta siis CeCe'le ja vaatas uuesti Amanda isa poole.

"Okay, tule siis minu ja mu vanaema juurde. Mu vanaema tahab sinuga rääkida," ütles CeCe ja kõndis siis oma vanaema juurde tagasi.

[Külaline]

"Issi, palun, ära tee mulle häbi siin." sosistas Amanda ja vaatas vabandava pilguga ülempreestrinna poole. "Häbi, sulle, siin? Kas sa tead, millist häbi sa mulle tegid, kui sa siia kooli põgenesid? Ma olin nädalaid naerualune, kuni ma neile ütlesin, et sa pole enam minu tütar." Amanda isa hakkas jõudma juba karjumiseni. Amanda pani pea lauale ja lootis, et see on lihtsalt halb unenägu.

[Amelia Stark]

"Oh, tead see ei ole sinu ega sinu tütre süü. Kui sulle ei meeldi, see kelleks su tütar sai siis on see sinu mure, mitte teiste. See karjumine ei vii sind kuskile. Vaid see teeb sulle endale veel rohkem vaenlasi ja häbi. Mu vanemad näideks ei tulnud siia kordagi ja ma ei süüdista neid selles," lausus Amelia ka juba veidi karjudes. Tal oli see kuradima tore peavalu nüüd tagasi.

CeCe ja ta vanaema kuulasid seda kõike pealt, mis seal toimus praegu. Keegi põhimõteliselt peale nende kolme seal ei rääkinudgi enam midagi.

[Külaline]

"Minul ei saa olla vaenlasi, ma olen jumala väljavalitu, koguduse juht, ma palvetan jumala poole ja tema vastab mulle. Minu tütar on lihtsalt katsumus, veeretatud minu teele jumala poolt, et minu ustavust tõendada!" karjus Amanda isa. "Isa, palun ära tee kõigi nende inimeste ees." Amanda hüppas püsti, võttis oma venna ja õe ja jooksis saalist minema. Ta ei oleks tohtinud ikka oma isa siia kutsuda.

[Amelia Stark]

"Oh, issand... jälle see isik siin. Selle kogudese liige, iga aasta on neid siin," pomises Amelia seal omaette. "Vaata, su enda tütar, ei tahagi enam sinu seltsis aega veeta. Tea, et nii võid sa ta enda elus päriselt kaotada kui sa nii edasi käitud," lausus Amelia Amanda isale ja vaatas ukse poole, kuhu Amanda oli läinud.

[Külaline]

"Ta kadus sealt samal hetkel, kui selle "Märgi" rõvedusega minu majja sisse astus!" kaotas Amanda isa enesevalitsuse. Ta silmad hõõgusid ja ta käed laual värisesid. "See seal...ei ole minu tütar." ütles ta vaikselt.

[Külaline]

Andy naeris Alena ema üle ''Ma olen Andrew, selle kooli õpetaja.''

Saali astus siis kerge habemega mees, kelle juuksed olid peaaegu sama pikad, kui Ben'il ''Benjamin Paul Bruucee!'' kutsus Ben'i 'vend' enda venda. Ben'i pilk pöördus kohe saali ukse poole ''Danny!'' hüüdis Ben rõõmsalt ja jooksis enda 'venda' kallistama.

OT: Danny:

Spoiler:

[Amelia Stark]

"Ta on teie tütar siiski, ta on teie liha ja veri. See märk tema otse esisele ei muuda teda, ta on ikka see sama tüdruk, kes ta oli ennem. Ainult, et ta elab teistsugust elu nüüd," lausus Amelia siis Amanda isale.

[Külaline]

Danny hoidis Ben'i enda süles pm ''Noh, vennake. Kuidas sul siin läinud on?'' uuris Danny Ben'ilt. ''Seksikalt.'' vastas Ben uhkelt.

Siis astusid Andy vanemad sisse. Nad vaatasid terve saali üle ning suunasid ennast Andy poole ''Andrew!'' naeratas Andy ema rõõmsalt ja kallistas Andy't ning tegi talle põse peale musi.


OT: Nad olid nüüd siis sellises poisitsioonis:

Spoiler:

[Sponsored content]