Re: Vanemate päev!

[Külaline]

Danny kergitas kulme ''Ei ole õige tüüp milleks?'' küsis Danny sama tooniga mis Alicia. Ben krimpsutas nina ja silmitses neid kahte.

[Külaline]

"Selles mõttes, et vaata....
seal on mu tädi onju, tal oleks vaja ühte poissi, noh, ta on sinuga umbes sama vana ka, ja ma mõtlesin, et sa peaksid talle tere ütlema seal." näitas Alicia käega, tõukas Danny tädi juurde ja silitas oma kutsut edasi. "Noh, Turka, sina oled ainus mees, kes mu südame saab, jajah, ma armastan sind ka." ümises ta koerale ja silitas teda.

[Külaline]

''Ma ei ole kindlasti sinu tädiga sama vana.'' muigas Danny ''Ma olen 21.'' ütles Danny ausalt.

[Külaline]

"No siis paar aastat noorem, ta on 25, mis vahet seal on. Mine nüüd." tõukas Alicia Danny oma tädi juurde. "Tere. Ma olen Aphrodite." ütles Amanda tädi ja naeratas Dannyle.

[Amelia Stark]

CeCe, Amelia ja siis Melissa(CeCe vanaema ja siis Amy kasuvanaema nimi) rääkisid omavahel seal veel pikalt. "Ma pean nüüd kahjuks minema, olge tublid ja sina CeCe sina ära siis sure ennem muutust," lausus Melissa ja hakkas ära minema. "Oota korra, ma tahan ühte asja küsida," lausus Amelia siis kohe. "Mida siis?" küsis Melissa vastu ja jäi korraks seisma. "Kui oltakse purjus ja ennast veresõpradeks kuulutatakse, kas siis oletakse seda ikka veel peale kaineks saamist?" küsis Amelia siis Melisaalt. Tegelt ta oli ka siis selle vampiiri muutuse läbinud. "Ma ei tea, uurin selle kohta ja annan sulle teada," ütles Melissa ja lahkus saalist.

[Külaline]

Danny kergitas kulme ja Ben tegi sama ning hakkas naerma kõvasti.

''Daniel.'' noogutas Danny ning vaatas Ben'i poole, kissitades talle silmi. Ben aga näitas Danny'le keskmist sõrme.

[Külaline]

Alicia itsitas siis ka kaasa ja silitas oma koera. "Tegelt ma ei soovitaks väga temaga midagi teha, ta on segane, aga tal on mu koer." sosistas Alicia Dannyle ja vaatas siis Beni, hakates veel kõvemini itsitama.


Amanda rääkis oma vennaga, kui ta järsku Amelia juurde jooksis. "Opa, opa. Tahan ooopa." karjus Amanda vand ja sikutas Ameliat jalast. Amanda jooksis kohale ja võttis venna sülle. "Ää taha sinu opa, tahan tema opa." näitas Amanda vend Amelia peale.

[Amelia Stark]

"Miks sa minu sülle tahad?" küsis Amelia üllatunult kuigi keegi teda jalast sikutad ja sülle tahtis. Ta ei tutnudki ju seda poissi.

[Külaline]

"Sest sa oled ilus." karjus Amanda vend Ameliale. Kuule nüüd pisike väänik selline, lähme minema." ütles Amanda ja proovis vennaga minema kõndida. ""Ma ää taha minema." ulgus Karl ja sikutas Amandat juustest.

[Amelia Stark]

"Kui ta nii väga tahab mu sülle siis ta võib ka saada ega mul selle vastu midagi ei ole," lausus Amelia naeratades.

[Külaline]

"Noh, ma ei tea, ta ei tule ilmselt pärast ära, aga, nojah." Amanda andis Karli Ameliale. "Päälu parem on nüüd." rahunes Karl otsekohe maha. "Hoie teda korraks. Karl, ma lähen toom sulle mahla." ütles Amanda ja kõndis joogilaua juurde.

[Amelia Stark]

"Okay," lausus Amelia kõigest ja hoidis siis Karl'i süles. "Mis su nimi on ka siis?" küsis Amy siis Karlilt.

OT: päris elus on mu venna nimi Karl.

[Külaline]

Mina olen Karl" püüdis Karl selgelt rääkida, mis ei tulnu väga hästi välja just. Ta vaatas Amelia märki otsaesisel. "Sul on see teistsugune, kui Amal." naeris ta ja vaatas tätoveeringuid silmade juures. "Need on ilusad, kas need on pälis?" küsis Karl uudishimulikult.

OT: äge ju

[Amelia Stark]

"Mina olen Amelia. Mul on jah teistsugused kuna ma olen ka tükk maad Amandast vanem. Need on päris," ütles Amy naeratades ja hoidis endiselt veel Karli süles.

[Külaline]

"Iluus," lalises Karl ja vaatas ringi. "Mina tahan kaa siia tulla, kui ma daan sama vanaks kui Ama, mina olen praegu 6." ütles Karl uhkelt, nagu tähendaks see juba vana taadikest, kes ühe jalaga juba hauas.

[Amelia Stark]

"Tänan, no looda võib alata," vastas Amelia naeratades kuna tegelt kõik 16. aastased noored ei saa vastmärgituteks.

[Külaline]

Amanda kõndis nüüd joogilaua juurest tagasi ja andis Karlile ühe multimahla paki. "Karl, kuule, mine otsi issi üles ja ütle talle, et ta siit minema tõmbaks." ütles tüdruk ja tõstis Karli maha. Karl vaatas Ameliale otsa. "Minu emme oleks ka võinud selline olla." ütles poiss, kallistas kiiresti Amandat ja jooksis minema karjudes "Issi! Issi!" Amanda vaatas Ameliat. "Ma ei tea, mis ta veel rääkis, aga nojah, ta ajab vahel ka niisama jama suust välja." vabandas tüdruk ja läks siis istus laua taha tagasi ja vaatas teisi, ise samal ajal oma siidrit juues. "Mis mõttes see on alkoholivaba, see maitseb rõvedalt." mõtles Amanda ja jõi selle ikka ära.

[Amelia Stark]

Amelia läks ka siis ja istus laua taha. "Ega midagi erilist ta ei rääkinud. Ta ütles vaid, et mu märk on sinust teissugusem ja ka see on ilus. Ta tahaks ka saada vastmärgituks, kui saab sama vanaks kui sina," ütles Amy siis Amandale. Ta tõi endale ühe klaasi vett.

[Külaline]

Jamh, tema ja Victoria, mu õde, olid ainsad, kes ei hakanud karjuma, kui ma sellega koju tulin." näitas Amanda oma otsaesisele. "Karlile meeldib see, see on tema arust äge, aga nojah, ta ei kuuluta seda eriti, sest, noh, meie isa nagu..." Amanda jäi vait. Ta ei tahtnud kellegile midagi kurta, ta oli juba siis teadnud, kui jäljekütt ta ära märkis, et sellest tuleb jamasid, teda see ei huvitanud, see elu siin oli palju parem, kui tal kodus oleks olnud.

[Amelia Stark]

"Nojahm, saan aru. Mu kasuvanemad ei ole mulle kordagi külla tulnud," ütles Amelia ja vaatas niisama ringi.

[Külaline]

"Mu isa poleks ka tulnud, kui ma palunud poleks, nüüd ma soovin muidugi, et ma poleks palunud." Amanda vaatas ringi. "Kas on mingi võimalus, et keegi ei kuulnud seda jama, mis mu isa rääkis?"

[Amelia Stark]

"Kõik kuulsid ilmselt ikka seda," lausus Amelia.

[Külaline]

Ohh, no tore küll, ma vihkan oma isa." ohkas Amanda ja tõis nedale klaasi vett. Ta lootis, et ehk teised ei pane tähele seda, et ta isa oli "natuke" hull.

[Amelia Stark]

"Usun ega mulle ka ei meeldiks selline isa," lausus Amelia ja jõi oma vett.

[Rob Temple]

Rob oli seda päeva kartnud. Kindlasti olid kutsed korralikult vanemateni jõudnud ja lootus, et nad ei tule oli küll väga vaike. Niisiis oli Rob otsustanud, et hilineb sellele üritusele natuke. Ta tõesti ei tahtnud vanemaid näha ja, et vanemad teda siin kohtaks. Vanemate päev oli noormehele väga vastumeelne. Võibolla nad ikka ei hakka oma nime määrima ja ei roni siia, mõtles poiss hetkeks kui saali uksest, kus just paari päeva eest oli raju pidu olnud, sisse astus. Hästi koristatud, mõtles poiss ning tundis kaasa koristajale, kes selle laga siin ära pidi koristama.

Õnnetuseks olid ikkagi vanemad kohal. Nad tundusid segaduses, leidmata oma poega. Rob arvas, et kindlasti küsivad nad varsti mõne täiskasvanu käest, kus Rob on. Ta vaatas ringi. Saalis olid Amelia, Alicia, Andy, Jamie ja Ben täiskasvanutest. Äkki saab seda kuidagi ennetada....

Ja juba oli Rob hiljaks jäänud, tema kaks vanemat tülitasid Aliciat ja arvatavasti pärisid, kus nende Rob küll on. Mida teha? Tuli vist ikka nendega kohtuda. Oli küll väike lootus, et Alicia ei märka Rob'i ja ei vastab neile. "Ma pole teda kahjuks täna näinud, vaadake natuke ringi, küll ta leiate," See oleks olnud hea variant. Rob üritas sulanduda rahvamassi ja uuris oma vanemaid kaugelt huviga.

[Sponsored content]