Re: Vanemate päev!

[Amelia Stark]

CeCe istus ka sinna laua taha nüüd kus istusid Amanda ja Amelia. Tema vanaema pidi juba ära minema kuskile. Nii, et ta istus siin laua taga, ta oli omale toonud ka kohvi.

[Külaline]

Alicia vaatas siis ka neid inimesi, kes teda tülitasid ja vaatas siis Robi otsides ringi, alguses ta küll poissi ei näinud, aga siis nägi ta küll Robi, kes ennast varjas, noh, ta vist ei tahtnud nendega kohtuda, ehk nad olid nagu Amanda vanemad. "Aga istuge siia ja ootake koos minuga Robi, eks." pakkus Alicia.

[Külaline]

Danny jooksis Ben'i juurde ''Näed, ta ikkagi tahab hoopis sind.'' rahustas Danny Ben'i. Siis sisenes saali ka Jamie vend. Jamie naeratas rõõmsalt.

''James!'' hüüdis Jamie käega lehvitades ja James kõndis siis enda õe suunas.

OT: James:

Spoiler:

[Rob Temple]

Rob'il oligi õnneks läinud. Tema vanemad jäid Alicia juurde rahulikult ootama. Nüüd oli vaja vaid natuke oodata. Rob oli kindel, et varsti tema isa telefon heliseb ning nad peavad ootamatult lahkuma. Nii ka juhtus. Ja läinud nad olidki.

Läkski õnneks, mõtles poiss ning hingas nüüd rahuliult. Ta suundus Alicia juurde ning päris siis naljaga pooleks kulmu kortsutades:" Ega sa mu vanemaid juhuslikult näinud ei ole," Ta naeratas, et anda mõista, et ta mõtles seda lauset naljaga.

[Külaline]

"Emm, ma ei tea, mul olid siin mingi Robi vanemad." sai ka Alicia naljale pihta. "Miks sa neid vältida püüad? Nad tundusid päris toredad." küsis Alicia siis tõsise küsimuse.

[Andrew Carlile]

James ja Jamie kallistasid ''Ou, James!'' karjus Danny ning jalutas temani. Bändikaaslased ikkagi.

[Rob Temple]

Rob naeris oma mentori vastuse peale. "Ega neil väga viga ei ole, aga lihtsalt nad on sellised kõrgest soost inimesed, kes ei mõista mitte midagi muud peale majanduse ja poliitika. Kui noor olin siis polnud neil minu jaoks aega. Põhimõtteliselt kasvasin ma üles suure palgalise lapsehoidja lapsena. Ma pole kunagi tundnud seda, et nad mu vanemad oleksid. Pealegi pole ma neid sest saadik näinud kui ma märgitud sain ja kodust varvast lasin," meenutas Rob.

[Külaline]

"Aa, siis. Eks mina ei näinud ka oma vanemaid sellest ajast. Nüüd on nad surnud. Ma hakkan mõtlema, et see on hea, et ma neid siia ei tahtnud, sellist stseeni, nagu Amanda isa tegi, sellist ma poleks küll tahtnud." meenutas Alicia noore vastmärgitu isa karjumist.

[Alena Dawson]

"Tule, lähme võtame sulle vett," lausus Alena ning põhimõtteliselt vedas oma ema laua juurde. Ta üritas mõnda aega oma emale selgeks teha, et vampiirid ei ole need, kelleks naine neid peab. Ja et joomine teeb talle ainult halba. Kuid Melinda oli liiga põikpäine, et oma tütart kuulda võtta.

[Rob Temple]

"Kurb kuulda," lausus Rob kaastundlikult kui Alicia oma vanemaid mainis. "Mis Amanda isa siis tegi?" päris Rob huviga, sest ta oli sellest oma hilinemise tõttu ilma jäänud

[Külaline]

Emm, ta karjus, et kõik vampiirid on ebardid, määris ennast küüslauguga ja ütles, et Amanda ei ole tema tütar, kuna tal on see märk." võttis Alicia asja kokku. "Piinlik ei ole ju kokkuvõttes mitte Amanda isal, vaid Amandal. Ta isa on vist koguduse juht, niisiis arvab ta niikuinii, et Amanda on mingi väärakas." oli Alicial noorest vastmärgitust kahju.

[Amelia Stark]

CeCe istus seal ja kuulas, mis ümbergi toimus. Vahepeal jõi ka vett peale.

Suht sama tegi ka Amelia peaegu.

[Rob Temple]

Rob kuulas Alicia juttu ning lausus siis seepeale: "Nojah, kujutan ette, et Amandal võib päris halb tunne sellepärast olla," Rob püüdis end korra panna Amanda olukorda. "Kuidas need inimesed küll ei mõista, et me ei ole ju halvad. Me oleme lihtsalt natukene teissugused, tõttöeldes isegi paremad ja nemad va kadedad olevused suudavad meid ainult vihata, kuigi me pole kunagi neile mdagi halba teinud," lausus ta siis äkki mõtlikult.

"Toimus siin siis ennem veel midagi märkimisväärset?" huvitus Rob. "Ma jäin natuke siia hiljaks,"

[Külaline]

"Ei, Amanda isa oli kõige tähelepanuväärsem asi siin. Mul on ka Amandast kahju, aga ta isa, noh, lihtsalt on selline. Oo vaata, see seal peaks ta isa olema!" näitas Alicia mehele, kes just uksest sisse tuli, nägu punane.


Amanda nägi siis ka oma isa sisse tulemas. Ta nägi juba kaugelt ära, et isa on väga vihane. "Me arutame seda väljas, ükskõik, mida sa öelda tahad." hüppas Amanda püsti ja hakkas isa välja nügima, tal polnud rohkem häbi vaja, kui see, mida isa oli juba korraldanud.

[Rob Temple]

"Okei, Amandast on tõesti kahju," kinnitas Rob ning suunas pilgu sinna suunda, kuhu Alicia näitas Amanda isa olevat. "Tuleb tagasi veel? On ikka jultumust," lausus Rob ning jälgis hoolega toimuvat. "Äkki peaks appi minema?" lausus Rob ning vaatas küsivalt oma targa mentori poole.

[Külaline]

Jessy jõudis siia, ta pere pidi kohe siia jõudma.

[Külaline]

"Em, ma arvan, et Amandale praegu appi minna oleks ebaviisakas, aga me vaatame, kui asjad hullemkas lähevad, siis lähme talle appi." ütles Alicia ja jälgis Amanda isa.

"Mina läksin sinu hinge eest palvetama, ja nad kummardavad siin mingit naist, ebajumalannat. Ma ei lase sul siin koolis käia, mul ükskõik, kas sured sa või mitte!" karjus Amanda isa ja hakkas tütart minema tirima. "Ei! Sa ei ole enam minu isa. Ja sa lähed siit minema, kohe praegu. Sa unustad mu ära, kohe praegu." ütles Amanda ja vaatas isale otsa. Isa pilk tuhmus ja käsi vajus lõdvaks. "Ma unustan, ma ei tule siia kunagi tagasi." pomises isa ja komberdas siis minema, nagu ta oleks purjus. Amanda ootas, kuni isa oli läinud ja jooksis siis nuttes saalist välja.

[Rob Temple]

"Olgu," lausus Rob ning jälgis söögisaali ukse juures toimuvat stseeni edasi. Ta oli valmis appi tõttama kui selleks vajadus tekkis. "Milline isa ütleb oma lapsele nii," ei mõistnud Rob. Ta jälgis kuidas Amanda isa jultunult saalist lahkus ja kuidas Amanda samuti nuttes saalist välja tormas. "Ta on oma usuga vist täitsa sassi põõranud," lisas noormees viidates Amanda isale ning suunas siis pilgu Aliciale, et näha, mida tema selest arvab.

[Külaline]

Nojah, mul on Amandast kahju, tal on vist piinlik, kuigi keegi teine ei arva, et tema selles süüdi on või midagi. Meil on siin vist üle aasta selliseid hulle, aga nii hullu pole ma veel vist näinud." raputas Alicia pead vaadates, kuidas Amanda minema jooksis. Tal oli tüdrukust päris kahju. "Minu isa oli ka kunagi koguduses, aga ta lahkus sealt, kuna talle tundus see liiga kontrolliv. Pärast läks ta sinna tagasi muidugi, arvates, et me lähme muidu põrgusse." raputas Alicia oma isa rumaluse üle pead. "Tema arust oli minu märk märguanne talle, mis ülejäänud perega juhtub, kui ta kogudusse ei lähe. Mina olin tema karistus, et ta kogudusest üldse lahkus." Alicia naeris, see oli olnud nii ammu, ja tundus nüüd nii rumal ja mõttetu, kuid vastmärgituna oli see olnud talle kohutav karistus ja ta oli oma isa vihanud, et isa kogudusest lahkudes selle talle kaela oli tõmmanud. Kooli minnes oli ta teada saanud, et see oli sünnist peale teada, et oled vampiir, kuid isa keeldus seda selgitust uskumast ja tõukas Alicia oma perekonnast minema.

OT: mul on väga igav, niiet ma pole päris kindel, mis siia kokku kirjutasin

[Rob Temple]

Rob kuulas huviga oma mentori juttu. Kui mentor naeris naeratas ka Rob. "Kui nüüd nii mõelda, siis pole mu vanematel tegelt häda midagi. Nemad vähemalt ei ole sellised, kes mind nüüd märgi pärast vihkaks. Nad on rohkem mures oma hea nime pärast. Kuid siiski pole nad mind hüljanud ja näed isegi tulid kohale. Olin vist nende vastu täna liiga karm, oleks pidanud ikka tere vähemalt ütlema" lausus Rob mõtlikult.

OT: Suht elulugu sul siin Ei tegelt sain aru väga hästi.

[Külaline]

"Nojah, eks ikka juhtub, minu vanemad vist ei kahetsenud kordagi, et mu siia jätsid ja unustasid." muutus Alicia siis mõtlikuks. "Igatahes, kedagi peale mu tädi ja koera siia oodata polnudki ja nemad läksid minema juba. Niisiis ma suundun vist ka varsti voodisse. Tsau, Rob" pilgutas Alicia noormehele silma ja suundus siis oma magamistuppa.

[Rob Temple]

Rob kuulas Alicia juttu. Tal oli oma mentorist natuke kahju. Vanemad olid ta lihtsalt niimoodi jätnud ja siis unustanud. Mul on ikka vist vanematega vedanud, mõtles Rob endamisi. "Tsau," lausus Rob seejärel ning naeratas siis südamlikult oma kallile mentorile. Ta mõtles veel viivu ning lahkus siis samuti saalist. Nüüd ta juba kahetses, et ta polnud oma vanemaid täna vastu võtnud. Alicia jutt pani teda tõsiselt sel teemal mõtlema. Mu vanematel pole tegelt häda midagi, järgmine kord kindlasti võtan nad vastu, mõtles Rob...

[Sponsored content]